Have a personal or library account? Click to login
Delicious or Disgusting? The Winding Journey of Colostrum in Estonian Food Culture Cover

Delicious or Disgusting? The Winding Journey of Colostrum in Estonian Food Culture

By: Anu Järs and  Anu Kannike  
Open Access
|Jun 2022

References

  1. Ajakiri Kõigile. 1940. = Juust toiduainena. – Ajakiri Kõigile 7: 333–334.
  2. Albala, Ken. 2012. Cookbooks as Historical Documents. – The Oxford Handbook of Food History, edited by Jeffrey M. Pilcher. New York; Oxford: Oxford University Press, 227–240. DOI: https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780199729937.013.0013.
  3. Allgemeines… 1846. = Allgemeines praktisches Handbuch der gesammten Haushaltungs­ und Wirtschaftslehre zunächst für angehende Hausfrauen in den Ostsee­Provinzen Ruszlands 1–2. 1846. Mitau; Leipzig: Verlag von G. A. Reyher.
  4. Amilien, Virginie. 2003. A Taste of Authenticity: Nature and Tradition in Modern Norwegian Restaurants of the 1990s. – The Landscape of Food: The Food Relationship of Town and Country in Modern Times, edited by Marjatta Hietala and Tanja Vahtikari. Helsinki: Finnish Literature Society, 199–213.
  5. Arras, August. 1927. Tervisele kasulik ja kahjulik piim. Eesti Tervishoiu Muuseumi väljaanne 20. Tartu: Eesti Tervishoiu Muuseum.
  6. Atkins, Peter. 2016. Liquid Materialities: A History of Milk, Science and the Law. London; New York: Routledge, Taylor & Francis Group.
  7. Bachmann, L. 1935. Wormitoite ternepiimast. – Taluperenaine 3: 71–72.
  8. Bardone, Ester. 2013. Strawberry Fields Forever? Foraging for the Changing Meaning of Wild Berries in Estonian Food Culture. – Ethnologia Europaea 43 (2): 30–46. DOI: https://doi.org/10.16995/ee.1114.
  9. Bardone, Ester; Anu Kannike, Ulrike Plath, and Inna Põltsam-Jürjo. 2016. 101 Eesti toitu ja toiduainet. Tallinn: Varrak.
  10. Bardone, Ester and Anu Kannike. 2020. Remembering Soviet Food Culture: Experiences of a Memory Community in Estonia. – Food and History (Special Issue: Food and Drink in Communist Europe) 18 (1–2): 137–164. DOI: https://doi.org/10.1484/J.FOOD.5.122032.
  11. Bardone, Ester and Anu Kannike. 2021. Negotiating Food Heritage Interpretations: Experiences of a Project at the Estonian National Museum. – Journal of Ethnology and Folkloristics 15 (2): 112–134. DOI: https://doi.org/10.2478/jef-2021-0020.
  12. Bardone, Ester and Astra Spalvena. 2019. European Union Food Quality Schemes and the Transformation of Traditional Foods into European Products in Latvia and Estonia. – Appetite 135: 43–53. DOI: https://doi.org/10.1016/j.appet.2018.12.029.
  13. Bielenstein, Martha. 1918. Notstandskochbüchlein: gewidmet den baltischen Frauen. Riga: Bruhns.
  14. BioBlock. 2021. = A New Batch of Biblock Nasal Spray Arrived in Pharmacies. – Chemi­Pharm. https://www.chemi-pharm.com/a-new-batch-of-bioblock-nasal-spray-arrived-in-pharmacies/ (accessed March 29, 2022).
  15. Bürkland, Rene. 2016. Tark tee terviseni. Tallinn: Pilgrim.
  16. Burnett, John. 1999. Liquid Pleasures: A Social History of Drinks in Modern Britain. London; New York: Routledge, Taylor & Francis Group.
  17. Daudert, Henriette. 1858. Livländisches Hand­ und Wirtschafts­Buch für jede Haushaltung 2. Riga: Verlag der Verfasserin.
  18. Dumpe, Linda. 1985. Etnokul’turnyye svyazi latyshey i sosednikh narodov po dannym ekstensivnogo molochnogo zhivotnovodstva. – Problemy etnogeneza i etnicheskoy istorii baltov: sbornik statey. Vil’nyus: Mokslas, 248–258. [Думпе, Линда. Этнокультурные связи латышей и соседних народов по данным экстенсивного молочного животноводства. – Проблемы этногенеза и этнической истории балтов: сборник статей. Вильнюс: Мокслас, 248–258.]
  19. Dumpe, Linda. 1989. Baltisch-slawisch-deutsche Kulturströmungen: Dargestellt am Beispiel der Milchwirtschaft im Ostbaltikum. – Jahrbuch für Volkskunde und Kulturgeschichte 32 (17). Berlin: Akademie-Verlag, 82–88.
  20. Dumpe, Linda. 1998. Latviešu tradicionālā piensaimniecība: Piena produkti un piena ēdieni. Rīga: Latvijas vēstures institūta apgāds.
  21. Eat like an Estonian. – I love Estonian Food. Eesti toit. https://eestitoit.ee/en/kategooriad/eat-estonian (accessed March 29, 2022).
  22. Eckardt, Guido. 1904. Wie man in Riga spricht: eine Plauderei. 2nd edn. Riga: Jonck & Poliewsky.
  23. Eesmaa, Maimu; Aliide Küüsvek and Salme Masso. 1966. Valik toiduretsepte. Tallinn: Valgus.
  24. Eesti etümoloogiasõnaraamat. 2012. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
  25. Eesti NSV taluseadus. 1989. https://www.riigiteataja.ee/akt/30680 (accessed March 29, 2022).
  26. Eesti Postimees. 1884. = Üks tähtjas raha-hallik. – Eesti Postimees, April 18, 1–2.
  27. Eisen, Matthias Johann. 1917. Aineohver. – Eesti Kirjandus 17: 279–282.
  28. Fehre, Katharina. 1816. Livländisches Koch­ und Wirthschafts­Buch für grosse und kleinere Haushaltung. Riga: Deubner und Treuy.
  29. Fehre, Katharina. 1824. Uus Kögi­ ja Kokka Ramat, mis öppetab keigetarwilissemad road pissokesse ja sure maiapiddamisse kohta teggema, ja keik mis senna jure tarwis, ja sedda möda, kui Lihwlandi kokka ja maiapiddamisse ramatust on luggeda, mis Saksakele on wäljaantud. Tallinn: P. C. G. Dullo.
  30. Grotenfelt, Gösta. 1916. Vanhanaikainen suomalainen maitotalous. Helsingissa: Otava.
  31. Guerrin, Triinu and Kadri Karu. 2014. Võrokõisi köögi ja söögiraamat. Võru: Võro Instituut.
  32. von Gutzeit, Woldemar. 1859. Wortschatz der Deutschen Sparche Livlands. Riga: N. Kymmel.
  33. Hupel, August Wilhelm. 1777. Topographische Nachrichten von Lief­ und Ehstland II. Riga: Johann Friedrich Hartknoch.
  34. Hupel, August Wilhelm. 1780. Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den revalschen und doerptschen; nebst einem vollständigen Wörterbuch. Riga; Leipzig: Johann Friedrich Hartknoch.
  35. Hupel, August Wilhelm. 1795. Idiotikon der deutschen Sprache in Lief­ und Ehstland. Nebst eingestreueten Winken für Liebhaber. Riga: Johann Friedrich Hartknoch.
  36. Jaagosild, Endla. 1973. Küsimusleht nr 132: piimast ja piimasaadustest I. Tartu: Eesti Rahva Muuseum.
  37. Jaagosild, Endla. 1975. Küsimusleht nr 139: piim ja piimasaadused II. Tartu: Eesti Rahva Muuseum.
  38. Järs, Anu. 2017. Ternespiima kasutamine. – Muuseum ootab sinu lugu 2018. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, 8–9.
  39. Jönsson, Håkan. 2005. Mjölk: en kulturanalys av mejeridiskens nya ekonomi. Stockholm: Symposion.
  40. Jönsson Håkan. 2019. Healthy Drinking? Milk, Wine and Popular Nutrition in Sweden. – Tradition and Nutritional Science in the Modern Food Chain, edited by Antonia Matalas and Patricia Lysaght. Thessaloniki: University of Macedonia. https://lup.lub.lu.se/search/publication/771e953f-cebe-421b-80a9-f2212ed43fa2 (accessed March 29, 2022).
  41. Jürgenson, Aivar. 2015. Seened kultuuriloos. Tallinn: Argo.
  42. Jürjo, Inna. 2012. „Hääleib“, „saajaleib“, „iseleib“ – Eesti leivakultuurist 13.–16. sajandil. – Tuna 4: 14–28.
  43. Kaisla, L. 1939. Mitmesuguseid vormitoite. – Virumaa Teataja, March 15, 4.
  44. Kalvdans: Ark of Taste. – Slow Food Foundation for Biodiversity. https://www.fondazioneslowfood.com/en/ark-of-taste-slow-food/kalvdans/ (accessed March 29, 2022).
  45. Kalvik, Silvia. 1981. Eesti rahvatoite. Tallinn: Valgus.
  46. Kannike, Anu and Ester Bardone. 2018. Veri või vili! Võitlus tervisliku toitumise eest 20. sajandi algupoole Eestis. – Tuna 2 : 42–59.
  47. Kannike, Anu; Ester, Bardone, Pille Runnel, and Karin Leivategija. 2021. Food Heritage as a Resource for Museum Cooperation: Lessons from a Project at the Estonian National Museum. – Museum Management and Curatorship 36 (3): 303−317. DOI: https://doi.org/10.1080/09647775.2021.1914137.
  48. Kärk, A. 1930. Kuidas toitluskulusid wähendada. – Postimees, March 31, 3.
  49. Keller, Margit. 2004. Representations of Consumer Culture in Post­Soviet Estonia: Transformations and Tensions. Tartu: Tartu University Press.
  50. Kniga. 1953. = Kniga o vkusnoy i zdorovoy pishche. Moskva: Pishchepromizdat. [Книга о вкусной и здоровой пище. Москва: Пищепромиздат.]
  51. Kõiva, Mare. 2017. Loitsud ja rahvaarstid Virumaal. – Mäetagused 67: 141–180. DOI: https://doi.org/10.7592/MT2017.67.koiva.
  52. Koor, Jaan. 1896. Koka­raamat 1020 söögi­valmistamise õpetusega. Tartu: K. A. Hermann.
  53. Kõresaar, Ene. 1995. Küsimusleht allika kujundajana. – Pro Ethnologia 6: 36–50.
  54. Korth, Marra. 1911. Praktisches Kochbuch. 1742 Koch­Rezepte mit acht farbigen Fleisch­, Fisch­ und Pilz­Tafeln und zahlreichen Text­Illustrationen. 3rd edn. Riga: Sichmann.
  55. Kurlansky, Mark. 2018. Milk! A 10,000­year food fracas. New York: Bloomsbury Publishing.
  56. Laksberg, Õie. 2017. Äkine ja pigilest: hiidlaste keedused ja muud söömavärgid. Kuri: Irina Tammise Disainistuudio.
  57. Leppik, J. 1883. Põllumehe weisest. – Kündja, September 7, 2–3.
  58. Levin, Adik. 2014. Dr. Levini tervisenõuanded: tervisest ja toitumisest kogu perele. Tallinn: Pilgrim.
  59. Lillak, J. 1891. Karjakasvatus ja piimatalitus. – Olewik, March 11, 205–207.
  60. Lillak, J. 1899. Meie karjapidamisest II. – Postimees, September 24, 1–3.
  61. Linnus, Ferdinand and Ilmari Manninen. 1937. Küsimusleht X: söögid, joogid, maitseained. Tartu: Eesti Rahva Muuseum.
  62. Lõoke, Endla. 1959. Toidust Eesti külas XIX sajandi teisel poolel ja XX sajandi alguses. – Etnograafiamuuseumi aastaraamat 16. Tartu: ENSV TA, 68–87.
  63. Lotman, Juri. 1990. Universe of the Mind: A Semiotic Theory of Culture, translated by Ann Shukman. Bloomington, IN: Indiana University Press.
  64. Maamees. 1933. = Perenaised walmistage enam wormiroogasid. – Maamees, March 24, 8.
  65. Mäemets, Laura. 2017. Pelli pärimus Mulgimaal: traditsioon, tuntus ja tähendus. A Master Dissertation. University of Tartu.
  66. Martin, Alma, ed. 1934. Perenaise käsiraamat. Tartu: Eesti Maanaiste Keskselts.
  67. Masso, Salme, ed. 1955. Raamat maitsvast ja tervislikust toidust. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Masso, Salme, ed. 1984. Kokaraamat. Tallinn: Valgus.
  68. Matkultur. https://www.matkult.se/ (accessed April 3, 2022).
  69. Milk, Estonian Food. = Milk. – I love Estonian Food. Eesti toit. https://www.eestitoit.ee/en/content/milk (accessed March 29, 2022).
  70. Minnijahmetova, Tatjana. 1995. Ternespiima söömine – Baškiiria udmurtide omapärane tavand. – Rahvausund tänapäeval, edited by Mall Hiiemäe and Mare Kõiva. Tartu: Eesti TA Eesti Keele Instituut, 281–284. http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/usund/eesti/minnijahmetova.pdf (accessed March 29, 2022).
  71. Moora, Aliise. 2007. Eesti talurahva vanem toit. Tartu: Ilmamaa.
  72. Notaker, Henry. 2017. A History of Cookbooks: From Kitchen to Page over Seven Centuries. Oakland, CA: University of California Press.
  73. von Oettingen, Georg. 1926. Erinnerungen. – Baltische Lebenserinnerungen, compiled by Alexander von Eggers. Heilbronn: Salzer, 129–168.
  74. Ottenson, Hilda. 1931. Toidustamine meie taludes enam teadlikule alusele. – Taluperenaine 3: 65–67.
  75. Ottenson, Hilda. 1938. Kooliealiste laste toitlustamine. Kodumajanduskoja toimetised 4. Tallinn: Kodumajanduskoda.
  76. Panck, Lyda. 1844. Kochbuch für die Deutschen Ostseeprovinzen Russlands. Dorpat: Verlag von E. J. Karow.
  77. Panck, Liida. 1864. Kasulinne kögi­ ja majapiddamisseramat. Tartu: E. J. Karow.
  78. Parasecoli, Fabio. 2011. Savoring Semiotics: Food in Intercultural Communication. – Social Semiotics 21 (5): 645–663. DOI: https://doi.org/10.1080/10350330.2011.578803.
  79. Perno Postimees. 1867. = Indiama annetest. – Perno Postimees, November 29, 385–387.
  80. Perno Postimees. 1875. = Piima tallitus ja wõi-tegemine 1–4. – Perno Postimees, September 5 – October 24; 281–283, 305–307, 313–315, 337–339.
  81. Pētersone, Milda and Anita Pasopa. 1957. Pavāru grāmata. Rīgā: Latvijas valsts izdevniecība.
  82. Peterson, Milda and Anita Pasopa. 1968. Kokaraamat. Tallinn: Valgus.
  83. Petri, Johann Christoph. 1802. Ehstland und die Ehsten, oder historisch­ geographisch­ statistisches Gemälde von Ehstland. Ein Seitenstück zu Merkel über die Letten 2. Gotha: Ettingersche Buchhandlung.
  84. Piimaseadus. 1934. – Riigi Teataja 56 (494), July 3, 1033–1037.
  85. Piimaseaduse teostamise määrus. 1934. – Riigi Teataja 101 (792), November 30, 1694–1715.
  86. Poikalainen, Väino; Birgit Aasmäe, Hannes Mootse, Vilma Tatar, Mati Mõtte and Lembit Lepasalu. 2012. Lautades tekkiva praakpiima kasutusvõimalused. – Piimafoorum. Tallinn: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, 30–32.
  87. Põld-Riives, Marta. 1926. Taimetoidud. Tallinn: Eesti Põllumeeste Keskselts.
  88. Põlluteadus. 1905. = Karjakasvatamisest ja piimatalitusest. – Põlluteadus, May 18, 39.
  89. Põltsam-Jürjo, Inna. 2013. Söömine­joomine keskaja Tallinnas. Tallinn: Hea Lugu.
  90. Põltsam-Jürjo, Inna. 2017a. Siga, seapidamine ja sealiha toiduks tarvitamine Eestis 13.–16. sajandil. – Tuna 4: 8–24.10.3176/hist.2018.1.01
  91. Põltsam-Jürjo, Inna. 2017b. Paganate kookidest seakõrvadeni: transkultuuriline rännak ühe toidu jälgedes läbi sajandite ja kokaraamatute. – Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 60. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, 16–33. DOI: https://doi.org/10.33302/ermar-2017-001.
  92. Põltsam-Jürjo, Inna. 2020. Viin, vein ja vesi: joogikultuurist Eestis kesk­ ja varauusajal. Tallinn: Argo.
  93. Pommer, J. 1910. Wärske ehk terwe piim. – Põllumajandus, March 1, 23.
  94. Purres, Erna. 1939. 100 räimetoitu. Tallinn: Kalanduskoda.
  95. Raamets, Heli. 2018. Eestis valmistatud ternespiimapulber on välismaistest seitse korda soodsam. – Maaleht, February 8. https://maaleht.delfi.ee/artikkel/81050853/eestis-valmistatud-ternespiimapulber-on-valismaistest-kapslitest-seitse-korda-soodsam (accessed April 3, 2022).
  96. Rabadik, Else. 1947. Kokaraamat eesti perenaisele. Stockholm: Välis-Eesti.
  97. Ränk, Gustav. 1956. Om äldre mjölkhushallning i Baltikum. – Svio­Estonica: studier utgivna av Svensk­estniska samfundet XIII: 165–200.
  98. Ränk, Gustav. 1987 [1966]. Från mjölk till ost: drag ur den äldre mjölkhushållningen in Sverige. Nordiska museets Handlingar 66. Stockholm: Nordiska museet.
  99. Reiwelt, Mai. 1883. Söökide valmistamise õpetus kõikidele Eesti perenaestele ja neile, kes nendeks tahawad saada. Viljandi: F. Feldt.
  100. Revalsche Zeitung. 1872. Beilage zur Revalsche Zeitung, December 16, 6.
  101. Rootslane, Mart. 1992. Eesti põllumajandusajaloo konspekt. Tallinn: AS Infotrükk.
  102. Saareste, Andrus. 1962. Eesti keele mõisteline sõnaraamat II. Stockholm: Vaba Eesti.
  103. Sallmann, Carl. 1880. Neue Beiträge zur deutschen Mundart in Estland. Reval: F. Kluge.
  104. Šelvaha, Lolita. 2012. Tradicionālie latviešu ēdieni. Riga: Zvaigzne ABC.
  105. Sild, Elisabet. 1938. Taimtoidu­ ja majapidamisraamat. Tartu: K. Mattiesen.
  106. Sild-Kutsar, Elisabeth. 1941. Keedu- ja majapidamisraamat. Tartu: K. Mattiesen.
  107. Sunduslikud määrused. 1906. = Sunduslikud määrused kauplemise kohta piimaga, koorega ja wõiga Jurjewi linnas. Tartu: K. Mattiesen.
  108. Taluperenaine. 1935. = Aprillikuu söögisedel. Toiduretsepte. – Taluperenaine 4: 102–103.
  109. Tannbaum, Adeline. 1924. Keedu­ ja majapidamisejuht. Tartu: Postimees.
  110. Teadus ja Tegu. 2019. Tervistavad ternespiimatooted. – Youtube. https://www.youtube.com/watch?v=RjVct7G7O_M&fbclid=IwAR2KlVW_NZOpi7fyyAkSrPy3soL9-9xq8BlvKb-hJozyB1yY0_2EkM11rI (accessed April 3, 2022).
  111. Teadus ja Tegu. 2020. Facebook page of the private company Teadus ja Tegu. https://www.face-book.com/teadusjategu/ (accessed April 3, 2022).
  112. Ternespiim. 2012. = Ternespiim ehk ternimaito, millest saab imehead sonnintöyssy. – Reeduka keedab ja küpsetab. https://fagerwakker.blogspot.com/2012/06/ternespiimehk-ternimaito-mill-estsaab.html (accessed April 3, 2022).
  113. Ternespiimast. 2011. = Brüleekreem ekstremistidele. Ternespiimast. 2011. Tuuli retseptid. https://tuuliretseptid.ee/2011/10/bruleekreem-ekstremistidele.html/ (accessed April 3, 2022).
  114. Tõnisson, Mats. 1889. Talurahwa Köögi raamat: õpetus, kudas perenaised ja söögitegijad tarwilikka toitusid ja jookisid wõiwad walmistada. Revel: H. Mathiesen.
  115. Traks, Kristina. 2018. Tartu teadlased tõid turule tõelise jõupulbri. – Postimees. Maa Elu, June 28. https://maaelu.postimees.ee/4510739/tartu-teadlased-toid-turule-toelise-joupulbri (accessed April 3, 2022).
  116. Treufeldt, Karl. 1881. Lühikene õpetus söögide tegemisest ehk taluperenaese köögi­raamat. Tartu: Schnakenburg.
  117. Trubek, Amy B. 2008. The Taste of Place: A Cultural Journey into Terroir. Berkeley, CA; Los Angeles, CA; London: University of California Press.
  118. Tuvike, Ruth. 2018. Comment in Facebook. – Facebook. https://www.facebook.com/YlleJukk/posts/2044095285611009?comment_id=2044344748919396 (accessed April 24, 2022).
  119. Ufman, Laurien H.; Jeanette H.W. Leusen, Huub F. J. Savelkoul, John O. Warner and R. J. Joost van Neerven. 2018. Effects of Bovine Immunoglobulins on Immune Function, Allergy and Infection. – Frontiers in Nutrition, June. DOI: https://doi.org/10.3389/fnut.2018.00052.
  120. Ühistegelised Uudised. 1933. = Toiduretsepte. – Ühistegelised Uudised, February 18, 28.
  121. Ühistegelised Uudised. 1936. = Värskepiima toidud (vastus küsimusele). – Ühistegelised Uudised, December 22, 13–14.10.2307/3384672
  122. Unterberger, Friedrich. 1853. Mittheilungen aus dem Innern von Russland zunächst für Pferdeliebhaber. Bericht des Prof. der Dorpater Veterinärschule, Collegienrath’s Fr. Unterberger, über die von ihm in den Sommerferien 1851 gemachte Reise. Dorpat: Schünmann’s W-we & C. Mattiesen.
  123. Vaba Eestlane. 1967. = Pind ja palk. – Vaba Eestlane, March 29, 8.
  124. Vaba Eestlane. 1974. = Etnograafiline ring alustab tegevust. – Vaba Eestlane, October 18, 2.
  125. Valenze, Debora. 2011. Milk: A Local and Global History. New Haven, CT: Yale University Press.
  126. Värske piima vorm. 2018. = Värske piima vorm – maitse lapsepõlvest. 2018. Tiramisust ja Fata Morganast ehk toidust ja nii söödavast kui mittesöödavast aiailust. https://peenrarott.blogspot.com/2018/07/varske-piima-vorm-maitse-lapsepolvest.html (accessed April 3, 2022).
  127. Vester, Katharina 2015. A Taste of Power: Food and American Identities. Oakland, CA: University of California Press. DOI: https://doi.org/10.1525/california/9780520284975.001.0001.
  128. Viires, Ants. 1985. Kokaraamatud kultuuriloo kajastajatena. – Keel ja Kirjandus 3: 158–166.
  129. Vinokurova, Irina Yur’yevna. 2009. Regional’naya tipologiya vepsskogo rituala novotela. – Problemy dukhovnoy kul’tury narodov Evropeyskogo Severa i Sibiri. Sbornik statey pamyati Yugo Yul’yevicha Surkhasko. Gumanitarnyye issledovaniya 2. Petrozavodsk: KarNTs RAN, 248–265. [Винокурова, Ирина Юрьевна. 2009. Региональная типология вепсского ритуала новотела. – Проблемы духовной культуры народов Европейского Севера и Сибири. Сборник статей памяти Юго Юльевича Сурхаско. Гуманитарные исследования 2. Петрозаводск: КарНЦ РАН, 248–265.]
  130. Vitismann, Therese. 1931. 100 räimetoitu. Rakvere: T. Vitismann.
  131. Võsu, Ester and Anu Kannike. 2011. My Home is My Stage. Restaurant Experiences in Two Estonian Lifestyle Enterprises. – Journal of Ethnology and Folkloristics 5 (2): 19–47. https://www.jef.ee/index.php/journal/article/view/92 (accessed June 4, 2022).
  132. Walker, Harlan, ed. 2000. Milk: Beyond the Dairy. Proceedings of the Oxford Symposium on Food and Cookery 1999. Totnes: Prospect Books.
  133. Warg, Christina. 1772. Schwedisches Koch­ und Haushaltungs­Buch nebst einem Unterricht auf Seide, Wolle und Leinen zu färben zum Nutzen junger Frauenzimmer entworfen. Greifswald: A. F. Röse.
  134. Warg, Christina. 1781. Köki ja Kokka Ramat, mis Rootsi kelest Eesti­ma Kele üllespandud on, translated by Johann Lithander. Tallinn: A. H. Lindfors.
  135. Zelenin, Dmitrij. 1927. Russische (ostslavische) Volkskunde. Berlin; Leipzig: de Gruyter.10.1515/9783111339177
DOI: https://doi.org/10.2478/jef-2022-0005 | Journal eISSN: 2228-0987 | Journal ISSN: 1736-6518
Language: English
Page range: 76 - 98
Published on: Jun 23, 2022
Published by: University of Tartu, Estonian National Museum, Estonian Literary Museum
In partnership with: Paradigm Publishing Services
Publication frequency: 2 issues per year

© 2022 Anu Järs, Anu Kannike, published by University of Tartu, Estonian National Museum, Estonian Literary Museum
This work is licensed under the Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 License.